Eesti
English По-русски Українською
Konsulaarinfo » Viisa (Schengeni viisa) »

Peamised Schengeni põhimõtted

30.06.2011

Mida tähendab Schengen?

Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburg ja Holland otsustasid 1985. aastal loobuda omavahelisest piirikontrollist.

Väikese Luksemburgi linna järgi, kus esimesed lepingud allkirjastati, sai see territoorium tuntuks Schengeni nime all.

Alates 12. detsembrist 2008 kuulub Schengeni ruumi 25 riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu (EL) territooriumiga. Suurbritannia, Iirimaa, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia, mis on küll EL liikmesriigid,  ei ole Schengeni lepinguga liitunud. Samas ei ole Norra, Island ja Šveits ELi liikmesriigid, kuid on osaks Schengeni ruumist.

Üks Schengeni põhimõtteid on isikute vaba liikumine. Schengeni sisepiiridel dokumente ei kontrollita. Piirikontroll toimub vaid Schengeni ruumi välispiiridel.


Ühtsed Schengeni ruumi sisenemise reeglid

ELi liikmesriikide (sh Eesti) kodanikud peavad Schengeni ruumi sisenedes esitama kehtiva passi või isikutunnistuse.

Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud peavad lisaks reisidokumendile piiriametniku palvel esitama ka dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki; samuti on piiriametnikul õigus paluda reisiks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõendamist.


Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanike viibimine Schengeni ruumis

Need Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud, kes ei vaja Schengeni ruumi sisenemiseks viisat, võivad seal viibida kuni 90 päeva poole aasta jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemisest.

Nende riikide kodanikud, kes vajavad Schengeni ruumi sisenemiseks viisat, võivad seal viibida vastavalt väljastatud viisa tingimustele, kuid mitte enam kui 90 päeva poole aasta jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemisest.

Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanike reisidokumentidesse pannakse Schengeni ruumi sisenemisel piiriületustempel, mis tähistab igakordse Schengeni ruumis lubatud viibimise algusaega. Reisidokumenti pannakse piiriületustempel ka Schengeni ruumist lahkumisel.

Juhul, kui reisidokumendis ei ole piiriületustemplit, on piirivalveametnikel alust arvata, et isik ei ole täitnud või ei täida Schengeni ruumis viibimise reegleid.


Kuidas tagatakse isikute vaba liikumisega Schengeni liikmesriikide julgeolek?

Kaitsmaks liikmesriikide julgeolekut ning tõkestamaks organiseeritud kuritegevuse levikut, on Schengeni maade vahel loodud Schengeni Infosüsteem (SIS).

Schengeni viisa väljastamisest keeldutakse, kui viisataotleja on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle. Ka nende riikide kodanikele, kes Schengeni ruumi saabumiseks viisat ei vaja, kuid kes on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, võidakse keelata Schengeni ruumi sisenemine.


Oluline teada!

  • Kuigi Schengeni ruumi sisepiiride ületamisel isikute kontrolli ei toimu, tuleb ka ELi liikmesriikide (sh Eesti) kodanikel passi või isikutunnistust (ID kaarti) kaasas kanda, kuna Schengeni liikmesriigi ametivõimudel (politsei, immigratsioon) on õigus vajadusel isikut tõendavaid dokumente kontrollida.

  • Schengeni viisat tuleb taotleda selle riigi välisesindusest, mis on reisi peamine sihtkoht. Kui ühe reisi jooksul soovitakse külastada mitut Schengeni riiki ning reisi peamine sihtkoht ei ole teada, tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse.

  • Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on elamisluba mõnes Schengeni liikmesriigis, ei vaja Schengeni ruumis reisimiseks viisat.

  • Enne Schengeni ruumiga liitumist väljastatud Eesti viisad kehtivad ainult reisimiseks Eestis.

  • Schengeni viisad, mis on väljastatud enne Eesti liitumist Schengeni ruumiga, kehtivad pärast liitumist ka Eestis.

  • Prantsusmaa ja Hollandi ülemereterritooriumidel Schengeni viisad ei kehti.

  • Schengeni viisaga on võimalik reisida ka Monaco Vürstiriiki.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Kiievis Puškinska tn 43B, Kiev 01901, Ukraina tel. (380 44) 590 07 80, e-mail: Embassy.kyiv@mfa.ee