Eesti
English По-русски Українською
Eesti ja Ukraina »

Eesti-Ukraina suhted

25.08.2015

viimati uuendatud: 11.04.2016
 


Ukraina tunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 4. jaanuaril 1992. Ukraina suursaadik Eestis on Viktor Kryzhanivsky, kes andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele üle 27. jaanuaril 2011. Eestit esindab Ukrainas suursaadik Gert Antsu.

Eesti ja Ukraina suhted on head ning paljudes valdkondades tehakse tihedat koostööd. Ukraina on Eesti välispoliitika prioriteetseks riigiks ja Eesti toetab Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga. Ukraina on üheks Eesti arengu- ja humanitaarabi prioriteetsest sihtriigist. Humanitaarabi peamine eesmärk on 2014. aastal alanud konflikti raskete tagajärgede leevendamine.

Ukraina ja Eesti vahel toimub tihe koostöö nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka ametkondade tasandil. 2010. aastal alustas tööd valitsustevaheline komisjon, mille eesmärgiks on arutada kahepoolset koostööd majanduse, hariduse, tehnoloogia ja teaduse valdkonnas vastavalt 2008. aastal jõustunud kokkuleppele.
Viimastel aastatel on tihenenud parlamentide vaheline koostöö. Riigikogus on moodustatud Eesti-Ukraina parlamendirühm ja analoogne sõprusrühm tegutseb ka Ukraina parlamendis.

 

Olulisemad visiidid
 

Ukrainasse
aprill 2017 peaminister Jüri Ratas
veebruar 2016 Riigikogu esimees Eiki Nestor
jaanuar 2016 peaminister Taavi Rõivas
detsember 2015 kaitseminister Hannes Hanso
detsember 2015 justiitsminister Urmas Reinsalu
mai 2015 Riigikogu esimees Eiki Nestor
aprill 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
aprill 2015 kaitseväe juhataja Riho Terras
veebruar 2015 peaminister Taavi Rõivas
jaanuar 2015 peaminister Taavi Rõivas ja välisminister Keit Pentus-Rosimannus
september 2014 president Toomas Hendrik Ilves
mai 2014 välisminister Urmas Paet
aprill 2013 peaminister Andrus Ansip
november 2012 välisminister Urmas Paet ja kultuuriminister Rein Lang
märts 2012 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
detsember 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
juuni 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
juuni 2011 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
detsember 2010 välisminister Urmas Paet
mai 2009 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
mai 2008 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
jaanuar 2007 peaminister Andrus Ansip
detsember 2005 president Arnold Rüütel
september 2005 välisminister Urmas Paet
mai 2004 välisminister Kristiina Ojuland
september 2003 Riigikogu esimees Ene Ergma
oktoober 2002 president Arnold Rüütli riigivisiit
mai 2000 Riigikogu esimees Toomas Savi
Eestisse
jaanuar 2017 president Petro Porošenko
märts 2016 Euroopa integratsiooni aseministrite delegatsioon
oktoober 2015 majandusarengu ja kaubanduse minister Aivaras Abromavičius
juuni 2012 Verhovna Rada esimees Volodymyr Lytvyn
oktoober 2011 välisminister Kostyantyn Gryschenko
veebruar 2011 asepeaminister Sergei Tigipko
oktoober 2010 peaminister Mykola Azarov
detsember 2006 president Viktor Juštšenko
oktoober 2006 välisminister Boris Tarasjuk
oktoober 2005 siseminister Juri Lutšenko
detsember 2002 Verhovna Rada esimees Volodymyr Lytvyn
mai 2002 välisminister Anatoliy Zlenko

Lepingud
 

Esimene Eesti ja Ukraina vaheline leping sõlmiti 25.11.1921. alates 1991. aastast on Ukraina ja Eesti vahel sõlmitud üle 20 valitsustevahelise lepingu, mis on kujundanud tugeva baasi kahepoolsete suhete edukaks arenguks. Siia lisanduvad mitmed kahepoolsed koostöölepped erinevate ametiasutuste vahel.
 

Majandussuhted
 

Kaubavahetus
 

2015. aastal oli Ukraina Eesti 24. kaubanduspartner. Riikide järjestuses oli ta ekspordi osas 23. kohal ja impordi saatjariikide pingereas 27. kohal. Mõistetavatel põhjustel mõjutab Ukraina praegune kriis juba teist aastat järjest negatiivselt Eesti-Ukraina majandussidemeid ning kaubavahetuse dünaamikat.

2014. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Ukrainaga 123 miljonit eurot, millest eksport moodustas 53% ehk 66 mln ja import 57 mln eurot. Eksport kahanes aastaga 35% ja import 34%. Kaubavahetuse bilanss oli positiivne 8 mln eurot. Kaubavahetuses andis suurima ülejäägi kauplemine keemiatoodetega, suurima puudujäägi aga kaubavahetus metallide ja metalltoodetega.

2015. aasta  jooksul oli kaubavahetus Ukrainaga jätkuvalt languses. Kaubavahetuse kogukäive oli 83 mln eurot, millest moodustas eksport 46 mln (55%) ja import 37 mln eurot. Eksport langes 16% ja import 25%. Ekspordis olid kolm olulisemat kaubagruppi järgmised: 23% loomsed tooted, 21% keemiatooted ning 14% masinad ja seadmed. Impordist moodustasid 27% metallid ja metalltooted, 22% masinad ja seadmed, 13% puit ja puittooted.

Eesti - Ukraina kaubavahetus aastatel 2009-2015 (mln eurot)

<
Aasta Eksport Osakaal Import Osakaal Käive Osakaal
2009 72,3 1,1% 45,5 0,6% 117,8 0,9%
2010 88,4 1,0% 71,7 0,8% 160,1 0,9%
2011 105,6 0,9% 108,4 0,9% 214,0 0,9%
2012 118,5 1,0% 197,0 1,4% 315,5 1,2%
2013 101,4 0,8% 87,3 0,6% 188,7 0,7%
2014
65,9
0,5% 57,3 0,4% 123,1
0,5%
2015 55,6
0,5% 48 0,3% 103
0,4%

 

Allikas: Statistikaamet

Otseinvesteeringud
 

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2015 seisuga Eesti otseste välisinvesteeringute positsioon Ukrainas 282,6 miljonit eurot, mis moodustas kogu investeeringutest välisriikidesse 5,1%. Ukraina on Eesti investeeringute sihtriikide järjestuses 5. kohal. Valdav osa investeeringutest on läinud finants- ja kindlustegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse, kutse- ja teadusalasesse tegevusse ning töötlevasse tööstusesse.

Ukraina otseinvesteeringud Eestis olid 31.12.2015 seisuga 133,1 miljonit eurot, mis moodustas kogu investeeringutest 0,8% ja see annab 18. koha. Investeeritud on finants- ja kindlustustegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse, kinnisvarasse, veondusse ja laondusse, kutse- ja teadusalasesse tegevusse ning haldus- ja abitegevustesse. 

Regioonidevaheline koostöö
 

Mitmed Eesti ja Ukraina regioonid on loonud ja loomas otsesuhteid, allkirjastades vastavaid koostöökokkuleppeid ning teostades vastastikuseid visiite. Mõningad näiteid koostöökontaktidest: Tallinn-Kiiev, Tallinn-Odessa, Tartu maakond ja Ivano-Frankivsk, Hiiu maakond ja Hersoni piirkond, Valga maakond ja Shatskyi rajoon.

Kultuuri- ja hariduskoostöö
 

Eesti-Ukraina suhted nii hariduse kui kultuuri vallas on olnud pika traditsiooniga, ulatudes juba XVIII sajandisse, kust pärinevad esimesed andmed Tartu Ülikoolis õppinud ukraina tudengite kohta. Eesti ja Ukraina ülikoolid järgivad seda traditsiooni ka tänapäeval. Kontaktid on taasloonud Tartu Ülikool ja Lvivi Ülikool, Eesti ja Ukraina Põllumajandusülikoolid, Tallinna Tehnika Ülikool ning Kiievi Polütehniline Ülikool (2002.a allkirjastati ülikoolidevaheline koostööleping), Eesti Diplomaatide Kool ja Ukraina Diplomaatiline Akadeemia (2003.a allkirjastasid rektorid Kavatsuste Memorandumi), Tallinna ja Kiievi pedagoogilised ülikoolid (2004.a – koostöö kokkulepe).

Eesti ja Ukraina on sõlminud ka mitmeid haridus- ja teaduskoostöö alaseid kokkuleppeid. 2012.a novembris uuendati kultuuriministeeriumide vahelist koostööprogrammi aastateks 2012-2016. 2016. aastal uuendatakse taas koostööprogrammi. 1996.a. veebruaris sõlmiti valitsustevaheline haridusdokumentide vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Samuti käib tihe koostöö kahe riigi haridusministeeriumite ja Teaduste Akadeemiate vahel.

Läbilõige kultuuriüritustest ja -sündmustest: 25. veebruaril 2001 pandi Tartus Ukraina saatkonna algatusel üles mälestustahvel Ukraina poetess Lesya Ukrainkale. 2003. aasta suurimaks kultuurisündmuseks oli Eesti-Ukraina ühispostmargi ilmumine, mida esitati üheaegselt nii Tallinnas kui Kiievis (ühispostmargi teemaks on muistne kaubatee mööda Soome lahte ja Dnepri jõge, nn “tee varjaagide juurest kreeklaste juurde”). Septembris 2005 toimus Kiievis Arvo Pärdi 70. juubelile pühendatud kontsert. Eesti nukufilmid „Kaasasündinud kohustused“ ja „Lili“ võitsid Ukraina Kroki animafestivalil 2009. aastal kaks tähtsamat preemiat. 2009. aasta detsembris toimus Kiievis ja Harkivis esimest korda Eesti filmide festival „Estfest“, kus Ukraina publik sai näha 5 täis- ja 5 lühifilmi, sealhulgas rohkelt auhindu võitnud „Klass“, „Sügisball“, „Mina olin siin“ ja animafilmid Lottest. 2011. aasta märtsis toimus Arvo Pärdi autorikontsert Ukraina Filharmoonias, aprillis Heiki Mätliku kontserttuur ja meistriklassid Ukraina erinevates linnades, Lvivis ja Kiievis toimus novembris Eesti animafilmide festival. Septembris 2011 tähistati Krimmi Eesti külade 150. aastapäeva ning püstitati mälestusmärk.  2012 märtsis-aprillis korraldati Eesti rahvarõivaste näitus Ukraina Riiklikus Rahvakunstimuuseumis Kiievi Petšerski-Lavras ning mais oli sama näitus Krimmi Etnograafiamuuseumis Simferoopolis, märtsis linastusid mitmed Eesti filmid dokumentaalfilmide festivalil Docudays, aasta jooksul toimus mitmeid kontserte (Hortus Musicus, Svjata Vatra) ning maalikunstinäitusi (Jaan Elken, Maarit Murka). 2013. aasta juunis toimus Kiievis Enzo Restagno poolt koostatud Arvo Pärdist kõneleva raamatu venekeelse tõlke esitlus ning esines vokaalansambel Vox Clamantis.

2015. aasta jaanuaris toimus pidulik üritus ja kontsert Estonia klaveri üleandmise puhul Slovjanski kaunite kunstide koolile. Visiidil osales ka suursaadik Sulev Kannike. Klaveri hankimise kampaania korraldasid Rahvusooper Estonia, kultuuriministeeriumi, välisministeeriumi ja Ukraina saatkonna Eestis esindajad. Veebruaris 2015 toimus Eesti ja Gruusia saatkonna ühine filmi Mandariinid esitlus Kiievi kinos. Osalesid UA ametkondade, diplomaatilise korpuse, Eesti sõbrad ja Ukrainas elavad eestlased. 9.05.2015 tähistamise üritustel Kiievis osales Eesti Kaitseväe orkester (37 inimest), mida juhtis kolonelleitnant Peeter Saan. Eesti esindajana osales paraadil ja kontserdil erukindral Johannes Kert.

2015. aasta augustis esines folkansambel Svjata Vatra Ukrainas. Kontserdid toimusid 23.08. ökofestivalil Karpaatides, Ukraina iseseisvuspäeva kontserdil ning klubis „Divan“ Kiievis, välisukrainlaste noortejuhtide ülemaailmsel kokkutulekul Odessas ning Viljandi sõpruslinnas Ternopilis.

Märtsis 2016 avati Ukraina Rahvuslikus Kunstimuuseumis Põhja-Balti-Ukraina kunstnike ühisnäitus „Identity. Behind the Curtain of Uncertainty“. Kunstiprojekti idee sai alguse 2013.a. Eesti kunstnikest on näitusel esindatud Kristina Normani, Tanel Randeri ja Flo Kasearu teosed.

Eesti kultuurielu rikastavad Ukraina diasporaa üritused. Tegu on Eestis suuruselt teise rahvusvähemusega (28 000 inimest).

Arengukoostöö
 

Ukraina on olnud üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest juba üle 10 aasta. Viimase kahe aasta jooksul on Eesti abi kordades kasvanud, ulatudes 2014. aastal 1,2 mln euroni ning 2015. aastal juba 2,7 mln euroni. 2016. aastaks on planeeritud UA abistamiseks 2,2 mln eurot (1,2 mln arengukoostööks ja 1 mln humanitaarabiks), mis moodustab ca 20% Eesti kogu arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest.

Eestil on Ukrainaga koostööks valminud 2016. aastaks arengukoostöö lähtealused (Principles of Development Cooperation), mis sätestab prioriteetsed koostöövaldkonnad lähtudes UA prioriteetidest ja tuginedes Eesti kogemustele ja võimekusele pakkuda lisaväärtust. Koostöövaldkondadeks 2016. aastal on:

•    demokraatlike riigistruktuuride ja -süsteemide tugevdamine, sh ka e-valitsemise ja IKT lahenduste juurutamine riigihalduses, heade valitsemistavade juurutamine;
•    ettevõtluskeskkonna toetamine;
•    hariduse kvaliteedi parandamine.

Ühtlasi toetab Välisministeerium ka Eesti Idapartnerluse Keskuse tegevusi kõigis idapartnerluse riikides sh ka Ukrainas. Eesti Idapartnerluse keskus, mis loodi jaanuaris 2011, aitab kaasa demokraatliku ühiskonna arendamisele ametnike koolitamise ning reformikogemuse edastamise kaudu.

Eesti arengukoostöö tegevused regionaalsel tasandil on toimunud  peamiselt Tshernigovi oblastis, Ivano-Frankivski oblastis, Dnepropetrovski piirkonnas, Lvivis. Lisaks on arengukoostööprojekte ellu viidud ka Krimmis ja Luganski oblastis. Keskvalitsuse toetamise kõrval ei saa ära unustada regionaalset koostööd ning selles osas peab koostöö ka jätkuma.

Viimaste aastate jooksul on koostöö tihenenud hariduse valdkonnas. Alates 2010. aastast toetab Välisministeerium ukraina tudengite õpinguid magistri ja doktoriõppes Eesti ülikoolides ja teadus- ja arendusasutustes. Hetkel õpib erinevates Eesti ülikoolides stipendiumiprogrammi raames 43 Ukraina tudengit. 

Eesti on panustanud Ukraina rahu, stabiilsuse ja turvalisuse tagamisse ning pingete vähendamisse läbi OSCE erimissioonide toetamise. OSCE erimissiooni Ukrainasse on panustatud 2014. aastast alates kokku 12 inimesega (hetkel on missioonil 7 vaatlejat). Lisaks on Välisministeerium toetanud OSCE erimissioone Ukrainas 90 000 euroga. Hetkel töötab EL CSDP missioonil (ühine julgeoleku ja kaitsepoliitika) EUAM Ukraine 2 inimest Eestist ning mais lisandub 1 inimene.

Humanitaarabi

Alates 2014. aasta algusest on Eesti eraldanud humanitaarabina Ukraina konfliktis kannatanute abistamiseks ja sisepõgenike olukorra leevendamiseks üle 1,8 mln euro. Abi antakse peamiselt rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu –ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR), ÜRO Lastefond (UNICEF), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO). Lisaks on saadetud UNHCRi kaudu ka in-kind abina toiduabi (Eesti toiduabi Ukrainale jõudis Odessa Pagulaskeskusesse) ning reageeritud Euroopa Liidu Civil Protection Mechanismi kaudu Ukraina valitsuse abipalvele ning saadetud välja 130 000 euro väärtuses vahendeid IDPde ja kannatanute olukorra leevendamiseks. Lisaks on Välisministeerium toetanud ka kolme Eesti MTÜ (Mondo, Eesti Pagulasabi, Ukraina Kultuurikeskus) humanitaartegevusi Ukraina konfliktis kannatanute ja sisepõgenike abistamisel.

2016. aastal on eraldatud Ukraina humanitaarabiks 1 mln eurot: Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele (ICRC) humanitaarkriisi leevendamiseks Ida-Ukrainas 75 000 eurot, sisepõgenike olukorra leevendamiseks Ukrainas ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile (UNHCR) 100 000 eurot, ÜRO Lastefondile (UNICEF) 100 000 eurot ja ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA) Ukraina esindusele 75 000 eurot.

Ukrainlased Eestis ja eestlased Ukrainas

Eestis elab umbes 28 000 ukrainlast, mis on suuruselt teine rahvusvähemus Eestis. Suurim ja vanim ukrainlaste organisatsioon Eestis on Eesti Ukrainlaste Kongress oma suurepärase ruumidekompleksiga Tallinna vanalinnas (Ukraina Kultuurikeskus). Alates 1998. aasta novembrist on toimunud Eestis Ukraina kultuuripäevad. Eestis tegutseb ka Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik, mis registreeriti 1991. aastal.

Ukrainas elab eestlasi ligikaudseil andmeil 3 000. 1994.a. asutati Kiievis Ukraina Eesti Selts. 1998.a. juunis toimusid Krasnodarkas, eesti külas Krimmis Eesti Suvepäevad, mis on muutunud traditsioonilisteks. Septembris 2001 viidi läbi II Eesti Suvepäevad Ukrainas Krimmi läänerannikul Beregovoe asulas – esimeses eestlaste poolt asutatud külas. 2011. aasta septembris tähistati Krimmi eestlaste 150. aastapäeva. Aastatel 2002-2014 toimus Eestist suunatud õpetaja eestvedamisel.keeleõpe eesti lastele Aleksandrovka keskkoolis Krimmis.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Kiievis Puškinska tn 43B, Kiev 01901, Ukraina tel. (380 44) 590 07 80, e-mail: Embassy.kyiv@mfa.ee